MIS JUHTUB, KUI NÄRVISÜSTEEM REAGEERIB TRAUMAST?

ehk miks suunab keha vahepeal justkui valele teele.

Kui inimene alustab oma keha kuulamisega ja emotsioonide tundmisega (need kaks käivad väga tihti käsikäes), siis alguses võib olla seal palju segadust, sest kui närvisüsteemi ja isiksuse struktuur pole veel paigas, vaid seotud traumade, lojaalsuste ja dünaamikatega, siis keha ja tunded reageerivad tihti just eelnevalt kirjeldatud kohtadele- traumadele, nähtamatutele lojaalsustele, dünaamikatele.

Kui su keha tahab (palju) šokolaadi või rämpstoitu, siis see pole keha signaal, et ta seda vajab. Vaid see on ebaterve muster enda närvisüsteemi rahustamiseks. Kui sellega toorelt kaasa minna, siis tervenemist ei toimu.

Kui sa oled alustamas oma keha kuulamise teekonnal

Kui sa oled alustamas keha kuulamise teekonnal, siis on oluline hakata treenima pidurdusoskust ehk võimet pidurdada keha impulsse, mis tahavad sind suunata automaatsete mustrite juurde. See võib olla nii tung kui ka ärevus/hirm, mis impulsina välja lööb. Mõlema puhul soovitan küsida endalt “Kas see info on hetkel tõene?” ning aeglustada enda reageerimise kiirust.

Üldjuhul on reegel, et kui keha tahab midagi saada väga kiiresti- aseainet, lahendust, leevendust, vastust, sisemist rahunemist või turvatunnet, siis on see märk traumareaktsioonist või lihtsalt ebateadlikust närvisüsteemi juhtimisest. Siinkohal on pausi võtmine enne reaktsiooni või käitumist oluline oskus.

Järgmine samm on selle tekkinud tundega istumine ja selle lubamine. Kas kardad esinemise kutset vastu võtta, sest tekib paanika tunne ainuüksi sellele esinemisele mõeldes?  Keha ütleb, et peaksid suhtest/olukorrast koheselt lahkuma, kuid teeb seda väga valjult ja kiirustades? Või jääb keha hoopis turvatsooni, sest tekib hirm olla tõene ja autentne ehk haavatav?

Kõik need olukorrad näitavad keha esmast reaktsoon mingile mõttele või tundele, mis ei pruugi olla tõene. Kui sa hakkad ruumi tegema nendele tunnetele, mis kehas ülesse tulevad, kukkudes järjest rohkem kihtidesse, mis nende tunnete taga on, siis sealt saad sa kätte tõest infot olukorra kohta. Mõnikord on vaja alguses ko-regulatsiooni teise inimese näol, kui keha ei ole kunagi saanud reguleerimist kellega koos (puudulik lapsevanema-lapse suhe).

Isiksuse struktuuri loomine- miks see on oluline

Me ei saa kunagi lõpuni tervendada oma isiksuse kõiki tahke ja lugusid. Aga me saame korrastada baasturvatunde ja oma selgroo. Keha on selleks hea suunaja, sest ta näitab meile, mis on veel meie sees lahendamata või ülereageeringus. 

Baasturvatunde ja isiksuse selgroo loomiseks soovitan sul üle vaadata/tegeleda teadlikult:

  • lojaalsustega ja sidemetega oma vanematega/peresüsteemiga
  • olla teadlik dünaamikatest, mis sinu lähisuhetes eksisteerivad; mis rolli sa seal mängid?
  • õppida enda närvisüsteemi eripärasid ja teadlikku keha reaktsioonide juhtimist
  • kõikide ülestulevate emotsioonide lubamist, mitte filtreerimist (seda tahan kogeda ja seda mitte)

Kui sa korrastada enda isiksuse struktuuri ja lood enda kehas baasturvatunde, siis on see hea alus stabiilsema ja rahulikuma elu suunas, kuid see pole veel lõplik rahu oaas. Sellisel juhul sa elad teadlikumalt, aga siiski inimlikes dünaamikates ning ihades. 

Mõnikord tekib siinkohal inimestel tunne, et olen ennast tervendanud X aastat, aga ikka pole seda tõest vabaduse ja rahu tunnet. Nagu enne mainisin, siis lõpuni ei “tervenda” me keegi ennast ning inimeseks olemise karusell käib meil kõikidega kaasas. Küsimus on, kui rahumeelselt sa suudad üks hetk vaadelda seda karuselli kõrvalt. Ja selleks on vaja teha närvisüsteemi tasandil veel üks samm.

Ja siin on üks järgmine samm, mida saad sa oma närvisüsteemile pakkuda- enda isiksuse lugudest välja astumine. Peale seda kui oled korrastanud oma isiksuse struktuuri ja loonud baasturvatunde enda närvisüsteemile, on järgmine samm isiksuse lugudest ja välisest turvatundest (st teistest sõltuvat turvatunnet) lahti lasta.

Uue tasandi närvisüsteemi treening

Inimesed otsivad sisemist rahu. Minu kogemuse järgi me leiame selle pehme ja õrna rahu kogemuse hakates pehmendama oma ego struktuuri piire. Mida jäigem on meie ego, arusaamad, kinnisideed- seda keerulisem on meil saavutada sisemist rahu.

Selleks on mitmeid viise. Aga ole ka teadlik sellest, et egole ei meeldi, kui neid piire hakatakse hajutama. Egole meeldivad lood, struktuur ja selgus, sest see on aju ja närvisüsteemi jaoks ette-ennustatav. Sellepärast eelnevalt loodud selgroog ja baasturvatunne närvisüsteemi tasandil on ülioluline! Sa ei saa hakata oma ego struktuure pehmendama, kui sul neid eelnevat kahte pole tehtud. 

Pehmendamine toimub läbi selle, et sa hakkad aina enam tulema kohalolusse, märkama keha impulsse ning küsimärgi alla seadma neid lugusid, mis nende impulssidega kaasas käivad, olgu need ilusad või mitte nii ilusad. Meeldivad impulsid tekitavad meis tihti iha ja sõltuvust, ebameeldivad impulsid eemaldumist. Mõlemal juhul me liigume oma keskmest välja ja sõltume välisest.

Praktikad

Esimene egole mitte nii meeldiv närvisüsteemi treening on ebameeldivate tunnete lubamine enda kehas ja nende teadlik lõpuni kogemine. Meil õpetatakse heade tunnete tundmist, aga ei õpetata, et kuidas endast puhtalt läbi lasta raskemaid tundeid. Mitte nende peale mõeldes, vaid tundes kehas ilma meele lugudeta. See võib alguses tunduda ebamugav ja mitte vajalik, kuid närvisüsteem saab sellise praktikaga “kinnitust”, et ebamugavad tunded pole ohtlikud ja sellega hakkab lahustuma kontrolli vajadus välise maailma üle.

Sealt edasi on juba sügavamad praktikad nagu näiteks tongleni praktika, kus endasse võetakse ka teiste kannatusi ja valu läbi mille toimub kehaline kogemine, et me ei  ole eraldatud oma valus ja kogemistes. 

Meditatsioon on ka selleks üks võimalustest. Koht, kus sa hakkad kogema, et sa ei ole sinu mõtted. Ja sa ei ole sinu tunded. Ja sa ei ole ka oma keha(aistingud). Vaid see vaatleja, kes mõtleb mõtteid ja kogeb tundeid. Juba see on iseenesest väga vabastav, kui seda kogeda keha, mitte ainult meele tasandil.

Teadlik liikumine ehk teadlik tants on võimalus närvisüsteemi tasandil vabastada kohti, mida meel ei peagi teadma ning samas luua resonantse ühisväljas teiste tantsijate ja muusika helilainetega, mis aitab seda puhastumist läbi teha. Imeline on see, et selle praktika puhul sa isegi ei pea teadma, mida sa puhastad ja mis vabaneb. See on vaid kogemine ise ja samas nauditav. Mida tugevam on sinu kese, seda rohkem saad sa läbi teadliku tantsu avarduda ja terveneda. Su närvisüsteem lihtsalt lubab sind kohtadesse, kus sa varem pole käinud, sest sinus endas on maandus juba olemas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on kahel tasandil närvisüsteemiga töötamine- 

*õppimine seda reguleerima läbi baasturvatunde, pauside võtmise, isiksuse selgroo loomisega

*järgmiseks oma närvisüsteemi uue tasandi töö läbi kehapraktikate, mis lubab tundeid ja kogemusi puhtalt läbi lasta, teadlikult liikuda ning leides endas vaatleja, kes ei samastu enam eelnevate lugude ja mustritega, mida enda kohta oled aastatega teada saanud.

Paradoks on see, et me saame päriselt rahusse tulla ja lahti lasta alles peale seda, kui meil on tugev sisemine kese (kundalini joogas öeldakse, et tugev naba) ning see tugevus ja struktuur annavad sulle võimaluse pehmeneda ning piiravatest kihtidest lahti lasta.

Ole oma närvisüsteemi treenimisega kannatlik. Muutused ei toimu üleöö, aga kui sa pühendud, siis sa kindlasti liigud järjest enam rahusse.

Kui soovid rohkem teada, siis tutvu “Joondu endasse” pakettiga.